Musta ruudu metamorfoosid-Malevitši tõlgendused Eesti kunstis

Kazimir Malevitš oli poole päritolu Venemaa maalikunstnik, kunstiteoreetik ja geomeetriline abstraktsionist, kes oma stiili nimetas suprematismiks.

Antud näitus valmistas mulle palju segadust. Päris keeruline oli enda jaoks näitusel olnud teoseid lahti mõtestada.

On pime käik ja on valgustatud käik. Aga väga vist vahet ei ole, sest lõpp on ikka täpselt ühtemoodi must.

Igal ühel on oma viis vastuseni jõudmiseks. Ei ole ainuõiget lahendust.

Karel Karvik- Rahutu Veri

Karel Kravik sündis 1980 Sillamäel. Tema kooliealiseks saanuna kolis perekond Jõhvi, sest eestikeelset õppimisvõimalust Sillamäel polnud. 1993. aastal sai ta kingiks oma esimese fotokaamera, kümnendi lõpust alates pöördus sageli lapsepõlvepaikadesse tagasi, et pildistada Ida-Virumaa loodust ja tööstusmaastikke. 


Astudes näitusesaali sisse, oli kohe aru saada, et piltidel oli tegemist lapsepõlvega. Kuna kõik pildid olid mustvalged, tekkis ka kohe kerge kurbusetunne.

Lapselik süütus, seiklushimu ja avastamiskirg.

Lapsepõlv...vabadus. Pole kohustusi, pole muresid.

Mõtlik pilk. Kogu elu on veel ees. Kõik unistused veel unistamiseks.

Universum. Suur teadmatus. Mis kõik küll siin maailmas ees ootab.

Puu=tarkus
Mida rohkem loeb, seda suuremaks puu kasvab.

Arne Maasik- Vaga vesi

See näitus on üks rahustavamaid näitusi, kus ma käinud olen. Võiks veeta tunde viibides seal ning vaadates fotosid igavikulisena tunduvast merest.

Taevas oma kõige ilusamal kujul–punane taevas peale päikeseloojangut.

Justkui siid lainetaks mere pinnal

Meri ja taevas...väga nagu ei saagi aru kumb on kumb.

Surm&Ilu A-Y- Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris

Kui üldjuhul kunstinäitustel käies olen jäänud paljusid teoseid pikemalt vaatama ja mõtlema nende olemuse üle, siis selle näitusega oli hoopis vastupidine lugu. Paljud pildid ja skulptuurid tekitasid vastikustunnet ja õõvastust, nii palju isegi, et ei tahtnud mõndadest piltigi teha.

Kuna huvitun ise ka trummimängust, oli sellist kompositsiooni päris tore näha.

Inimese kaks palet.

Minu jaoks sümboliseerib see inimeste ürgsust ja metslust.

Hilma af Klint

Hilma af Klint (1862-1994) oli teerajaja kunstis, mis pöördus ära silmaga nähtavast maailmast. Ta eeldas, et reaalsel maailmal on ka vaimne mõõde ja nii püüdis ta pildil tabada silmale nähtmatuid seoseid. Maalides uskus ta end olevat ühenduses kõrgema teadvusega, mis temaga kõneles ja tema kaudu sõnumeid edastas. Tema suurimad mõjutused olid spititualism, teosoofia ja antroposoofia.
  Antud kunstniku näitusel ringi käies, võis peaaegu kõikide teoste ette seisma jääda ning mõelda tunde, et mida nendega küll öelda on tahetud aga ikka mitte aru saada. Sõnumeid on üritatud edastada läbi sümbolite ja kujundite, millel on oma kindlad tähendused.

See on üks teostest, mille kunstnik oli loonud väidetavalt kui ta oli kontaktis kõrgemate olevustega. Valisin just selle pildi, kuna see oli ainuke, mis mulle silma jäi kui kunst. Teised pildid olid minu kunsttiliselt mittearenenud silmadele vaid kritseldused, millest mina aru ei saanud.

Valge luik mustal taustal ning must luik valgel taustal–vastandid.